Bluusi juuresolekul. II osa

Kuidas me leiname neid, keda me pole kunagi kohanud? Kuidas avaldame austust neile, kes on millegi suurema nimel end ohvriks toonud? Kuidas kujutleme tulevikku, mis on rajatud solidaarsusele ja kogukonnale? Need küsimused on kunstnikekollektiivi Family Connection liikme Quinsy Gario performance’i lähtepunktiks. Teos keskendub Sudaani päritolu katoliku pühaku Mauritiuse mälestusele. Vähe on teada kuus sajandit pärast tema surma pühakuks kuulutatud Mauritiuse elust enne, kui ta end 3. sajandil Šveitsi Alpides asuva küla päästmiseks ohvriks tõi. Kuna Mauritiuse surmast on möödunud 1800 aastat ja temast pole säilinud ühtegi joonistust, pärinevad kõik tema portreed teda kujutanud inimeste ja ühingute ettekujutusest ja neile kättesaadavast kultuurilisest repertuaarist. Näiteks esindab Mauritiuse kujutis Mustpeade majas valgete kunstnike nägemust mustanahalistest meestest. See tõstatab küsimuse millist eesmärki sellised kujutised täidavad, eriti kui need pärinevad Aafrika koloniseerimise ja transatlantilise orjakaubanduse ajast?

Varasemates projektides on Gario koos kunstnik Mina Ouaouirstiga spekuleerinud, millist teed pidi võis Teeba kindral Alpidesse suunduda ja keda ta oma teel võis kohata. Uues teoses mõtiskleb ta Mauritiuse ohvri ja koos temaga kadunud teadmiste üle. Performance’i kaudu püüab Gario paigutada Mauritiuse Aafrika mustanahalisse kogukonda ning uurib, kuidas katoliku kirik ja teised on pärast tema surma tema pärandit kasutanud.