Skip to main content

Hea olemise kunst

Kuraator Siim Preiman

Alates 22. juunist on Tallinna Kunstihoones avatud rahvusvaheline grupinäitus „Hea olemise kunst“, mis võtab vaatluse alla kunsti tegemise eetika keeruka üleilmse kriisi käes vaevlevas maailmas ning on katse luua olukorra tõsidusele vastav näitus.

 

Osalevad kunstnikud: Dylan Ray Arnold, Carl Giffney, Diana Lelonek, Taus Makhacheva, Georgi Markelov, Eléonore de Montesquiou, Jana Shostak ja Jakub Jasiukiewicz, Hanna Piksarv, Liina Pääsuke, Bita Razavi, Uku Sepsivart, Idioodid, Roi Vaara, Mari Volens. Näituse kuraator on Siim Preiman.

 

Näitus jääb avatuks 1. septembrini.

 

Ilmselt on pea iga ajastu elanikud tundnud, et just nemad elavad erakordsel hukatuse-eelsel ajal. Pea iga päev võib uudistest lugeda uusi teateid mõne liigi kehvast käekäigust, liustike üha kiirenevast sulamisest või kliimamuutuste mõjust inimasustusele. Nüüdseks teame, et selle kõike põhjustajaks on meie aplus maakerast ressursside eraldamisel ning esimest korda võime tõmmata kujuteldava pidevjoone oma argiste käitumismustrite ja ohtlike üleilmsete arengute vahele.

 

„Hea olemise kunst on kunst liikuda samm-sammult, läbi nii õigete kui valede, ent heade kavatsustega tehtud valikute ja otsuste uuele teadlikkuse ja integraalsuse tasandile. Ent mida head toob kogu see üksikisiku siirus ja materiaalne moraalsus kui vastamisi olla selliste väljakutsetega nagu kliimakriis või keskkonnahäving? Väljakutsetega, mille skaala on globaalne ja mille lahendamise takistused peituvad ühiskondades erinevates arusaamades moraalist endastki, ja lakkamatust materialismist õhutatud võistluses riikide, ettevõtete, gruppide vahel?“ küsib Aet Annist näitusegiidis avaldatud essees. Milline võiks olla ajastule sobiv vastutustundlik kunst?

“Kuigi kriisi ökoloogiliste, sotsiaalsete ja majanduslike komponentide käsitlemine on kunstis tavaline, ei pööra teosed ega näitused iseenda rollile hukatuslikus sündmusteahelas enamasti tähelepanu. Nii näeme jäädvustusi kitsikuses elavatest inimestest, kes ei saa osa teose eksponeerimise tulust, ja mürgistest tehismaterjalidest valmistatud kujutelmi, mis hoiatavad meid peagi saabuva plastiseguse düstoopia eest,” kirjutab Siim Preiman näituse saatetekstis.

 

Kindlasti ei saa iga kunstiteose või -sündmuse väärtust hinnata ainult selle ökoloogilise jalajälje või tegeliku sotsiaalse efekti alusel, aga me võime hinnata ühe teose vormi ja sisu eetilist tasakaalu. Näituselt „Hea olemise kunst“ leiab alternatiive elujõulise (kunsti)praktika jätkamiseks närvesöövas infomürases kaasajas. Esinevad kunstnikud töötavad mitmesuguseid meetodeid kasutades väga erinevate teemade ja materjalidega. Kõigi looming aga on seotud nende endi kui indiviidi väärtushinnangute ja teguviisidega.

 

“Hea olemise kunst“ on institutsionaalne katse leida põletavate teemade käsitlemiseks eetiliselt sobiv platvorm, mispärast on sel korral kaasaegse kunsti näituse standardretseptist välja jäetud kõik ühekordsed vahendid ja kasutatud ainult vähimat vajalikku kohapealt leitud materjali.

 

Kunstihoone 2019. aasta näituseprogramm pöörab erilist tähelepanu hea olemise võimalikkusele ning ökoloogilisele vastutusele kindla huku tingimustes. Selle teemakobara ümber koondub viis näitust, millest “Hea olemise kunst” on järjekorras kolmas. Eelmised näitused olid Taavi Suisalu „Valgus ookeanide vahel“ Linnagaleriis ning Britta Benno „Düstoopiline Tallinn“ Kunstihoone galeriis. Näitustekobara kuraator on Siim Preiman.

Facebooki sündmus