Kärgteadvus
Kuraator: Stacey Koosel
2016. aasta kevadel korraldas kuraator Stacey Koosel uurimisreisi Helsingi Kunstiülikooli ja moodsa kunsti muuseumisse Kiasma, kus ta kohtus Soome kuraatorite ja kunstnikega ning ammutas infot Soome nüüdisaegses kunstis levinud kontseptuaalsete suundumuste kohta. Korduvalt tõstatus küsimus kärgteadvusest, mis tähendab sarnast mõtlemist või inimese poolt tekitatud ühiskogemust, selle kunstlikult loodud loomust. Kui mesilased ja linnud liiguvad massina, tundub iga isend justkui osana kollektiivses mõistmises instinktiivselt teadvat, millises suunas grupp liigub. Inimestest rääkides viidatakse samale fenomenile kui massiteadvusele; siia kuuluvad mitmed argielu aspektid alates toidukaupade strateegilisest paigutusest poes kuni teistega sarnaste arvamuste jagamiseni. Põhiolemuselt on tegemist ettekirjutusega, millisena peaksime nägema elu.
“Kärgteadvus“ toob näitusekülastajateni Helsingis elava tunnustatud kunstniku Anna Estarriola kaks mahukat installatsiooni, sealhulgas ka ühe tema tuntuma teose „Tärkavad mõtted“ (Emerging Thoughts), mis laenati näituse jaoks Soome kaasaegse kunsti muuseumist Kiasma. Viimane kujutab hiiglaslikku, kootud mütsi kandvat ja oma sisemist dialoogi pobisevat pead. Pia Sirén loob näituse tarvis kaks uut teost, millest üks – 70-ruutmeetrine metsa kujutav ruumiinstallatsioon – paigutatakse Kunstihoone galeriisse ja teine, aknainstallatsioon Tallinna Linnagaleriisse. Yassine Khaledi tööd asetavad vaataja silmitsi ksenofoobia ja rassilise diskrimineerimise probleemidega; tema „Monitor Man“ viib kaasaegse tehnika võimalustele toetudes väga erineva taustaga inimesed omavahelisele otsesuhtlusele. Riikka Hyvöneni rahvusvaheliselt tunnustatud psühhedeelsed maal-skulptuurid sinikatega kaetud tagumikest kannavad pealkirja „Roller Derby Kisses“ (Suudlused rulluisuvõistluselt), ja neidki näidatakse Eestis esmakordselt. Näitus „Kärgteadvus“ tutvustab Eesti vaatajatele Soome nüüdisaegse kunsti uusi ja põnevaid suundumusi, võimaldades kohalikul kunstipublikul tutvuda väljapanekul esitatud tööde autoritega Kunstihoone galeriis toimuval avaüritusel reedel, 31. augustil.
Anna Estarriola (s 1980) on Katalaani päritolu kunstnik, kes on elanud ja töötanud Helsingis alates aastast 2004. Tema tööd käsitlevad visuaal- ja meediakunsti, etenduskunsti ja tehnoloogia vastastikusi mõjusid ning kattuvusi. Oma tööde temaatikas keskendub kunstnik reaalsuse tajumisele, individuaalsele ja kogukondlikule käitumisele, suhtlemisele ning tundmatule lähenemise viisidele. Tema teosed on Kiasma moodsa kunsti muuseumi, Soome rahvusgalerii, Emma muuseumi, Saastamoinen Fondi, Pori kunstimuuseumi ja Amos Rexi kunstimuuseumi kogudes.
Pia Sirén (s 1982) on Soome kunstnik, kes tegeleb peamiselt suuremahuliste ajutiste installatsioonidega. Ta taasloob looduslikke paiku, kasutades kunstlikke materjale nagu plastmass, present, köied ja redelid, tellingud ja telliskivid, millega osutab linnalikku päritolu elementide kaduvale ja ajutisele iseloomule. Siréni loodusinstallatsioonide materjale saab ikka ja uuesti lammutada ja taaskasutada ning iga kord on tulemuseks uutmoodi ruum ja kontekst. Aastal 2013 sai ta Maecenas Kilta noore kunstniku preemia. Pia Sirén elab ja töötab Soomes Loviisas.
Yassine Khaled (s 1988) on Maroko päritolu visuaalkunstnik, kes elab Helsingis. Tema skulptuurid, installatsioonid, performance’id, maalid ja videod keskenduvad meie globaliseerunud maailmas valitsevale lõhele võimu ja jõukuse ning võimetuse ja vaesuse vahel. Khaled sündis ja kasvas Marokos, kus ta omandas ka kunstihariduse. Praegu elab ja töötab ta Helsingis; geograafiline ja kultuuriline muutus kunstniku elus kajastub silmnähtavalt ka tema töödes. Khaledi teos „Monitorimees“ (Monitor Man) tõsteti esile Austrias toimunud 2018. aasta Prix Ars Electronica võistlusel.
Riikka Hyvönen (s 1982) on Londonis resideeruv visuaalkunstnik. Tema tunnustatud töödeseeria „Roller Derby Kisses“ (Suudlused rulluisuvõistluselt) kujutab nahkseile tagumikele vormitud ja maalitud sinikaid, mis meenutavad väikeseid galaktikad. Hyvönen kasvas üles Lapimaal, hilisemas elus on ta tundma õppinud mitmeid erinevaid subkultuure. Lisaks paraja hulga puidu, naha ja litrite kasutamisele nõuab Hyvöneni valehäbita laiale vaatajaskonnale mõeldud kitš- ja campkunst suurt järjekindlust ja viimistlusoskust eeldavat pintslitööd ja kindlat kätt tikksae kasutamisel.