Kasva aga, küll on, kuhu!

„Kasva, kasva, küll on, kuhu!“ ütles hunt Punamütsikesele, nõid Hansukesele ja Gretekesele, ütles suur väejuht väikesele poisile ja tüdrukule teadmises, et homme jaksab üks relva, teine järelkasvu kanda. „Kasva, kasva,“ ütlesid vanemad armastatud lapsele, ütles nõudlik tingimusteta hääl lapse enda sees, suunates tema keha ja vaimu kõrgemale, kaugemale, sügavamale, vahest ka ära. Ära siit, eemale teistest ja iseendast. “Kasvamine ja killud,” hoopis vähem “tasakaal” kipuvad märksõnadeks tänapäeva elu ja loomingu iseloomustamisel. Protsessi osakesi ja liikumise raasukesi niipalju kui visuaalne kujund seda väljendada suudab, püüabki see näitus välja setitada. Ene-Liis Semperi ja tema tudengite, Jass Kaselaane ja Art Allmäe, Eero Alevi, Terje Ojaveri ja teiste kunstnike abil ja najal.