Koht öö ja päeva vahel
Kuraator Brigit Arop
Näitus sõlmib autorite sõprussidemeid, mis on kannustatud loomingust. Nad töötavad linnaruumi, arhitektuuri ja isikliku ruumi erineva rõhuasetusega küsimustega. Mõnel juhul põrkuvad, teisel juhul süüvivad üksteisesse modernistlikud, poeetilised või kväärfeministlikud vaatepunktid, mis harutavad lahti maastiku ja (linna)ruumiga seotud kultuurilisi ning sotsiaalseid väärtushinnanguid, mineviku ja tuleviku vahel pendeldavaid visioone, lubades endale ka argielu abstraheerismist tuntava-tundmatu piirini.
Brigit Arop on Tallinnas tegutsev semiootikataustaga vabakutseline kunstitöötaja, kes peamiselt kureerib, kirjutab, assisteerib ja õpetab. Teda huvitavad kunstilised tööd, mis kasutavad autoteooriat, poeesiat, materjalitundliku käsitlust ja huumorit, et nihestada kivistunud väärtushinnanguid. Arop on lõpetanud Tartu ülikooli semiootika ja kultuuriteooria bakalaureuseõppe ning Eesti kunstiakadeemia magistriõppe kureerimise erialal. Tema viimased kuraatoriprojektid on rühmanäitus „Tervitused ja mis iganes taastaks meie katkema kippuva suhte“ Kogo galeriis Tartus (2023) ning Maria Izabella Lehtsaare ja Sarah Nõmme paarisnäitus „Kaunitar koletise kõhus“ Draakoni galeriis Tallinnas (2023, kureeritud koos Anita Kodanikuga).
Sirje Runge on kunstnik ja õppejõud, kes esindab eesti kunstis geomeetrilise abstraktsionismi ja minimalistliku maalikunsti suunda. Ta on lisaks oma maaliloomingule panustanud kaasaegsesse kunstipärandisse oma filosoofilise mõttemaailma ja isikupärase õpetamismeetodiga. Runge töötab alates 2008. aastast Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudis. 2021. aastal teostus Eesti Vabaõhumuuseumis kunstniku enda sõnul tema üks tähtsamaid projekte „Suur armastus – Kaunis Lagunemine“, millega kunstnik loovutas loodusele oma kümnemeetrise õlimaali „Suur Armastus“ (2003).
Ann Pajuväli on graafika taustaga kunstnik ja illustraator, kelle peamisteks väljendusvahenditeks on joonistamine ja installatsioon. Oma töödes kujutab ta argielu esemeid ja olukordi, mis jäävad sageli oma tavapärasuses märkamatuks. Pajuvälja köidab vormide universaalne äratuntavus – ta abstraheerib reaalse maailma esemeid tundmise ja mittetundmise kitsal piiril. Tema viimaste näituste hulka kuulubvad „algajad“ EKA Väligaleriis (koos Cloe Jancisega, 2024) ja „Öötaevas loob stseeni“ Haapsalu linnagaleriis (2022).
Saskia Fischer on interdistsiplinaarne kunstnik, kes töötab piltide, esemete, tekstide ja keskkondadega. Fischeri uurimistöö keskendub paradigmadele, mis kujundavad ja mõjutavad maastikku kui kultuuriliste ja sotsiaalsete väärtuste peegeldust. Samuti vaatleb ta, kuidas läänelikus arusaamas on antropoloogiline linlikkus lahutatud koloniaalsest looduse mõistest, tugevdades probleemseid naiselikkuse ja „looduslikkuse“ käsitusi. Fischer on õppinud Londoni Goldsmithsi kolledžis kujutava kunsti kraadiõppes (2018) ja eelnevalt Folkwangi ülikoolis Essenis fotograafiat (2015).