Laine parketil
Peeter Ulas, Villu Jaanisoo ja Maria Metsalu
Peeter Ulase 1979.a. teostatud graafilise lehe pealkirjas väljenduv arütmia sobib kenasti ühisnimetajaks näitusele, kus peale tema teose on esindatud ka Villu Jaanisoo ja Maria Metsalu omad. Nende teoste emotsioonikandjad on silmatorkavalt erinevad, emotsioon ise – kunstnike ja muutuva aja võimekuse piires – üllatavalt sarnane.
Peeter Ulase virtuoosselt teostatud pehmelaki tehnikas graafilise lehe kolmas tõmmis kannab lihtsat pealkirja “Lainetus”, teine Kunstihoone kogus olev eksemplar on arvult kümnes ja nimetatud “Laineks parketil”. Pildilt vaataja suunas hoogsalt lahti rulluv laine koondub hirmunud naisenägu meenutavale kujundile, mis hõljub ühendustest lahti rappunud parketi kohal. Irratsionaalne ja ometi viimse detailini korrastatud, kannab see töö ennekõike tegija jõulist ja kordumatut isikupära, mis on metsikult väljendusrikas. Suurepärase joonistaja ja graafikuna tõi Ulas oma loomingusse mõlemad – nii looduse võimsa iseolemise kui kunstniku tõlgendava mõtte. Ühtaegu teraselt nägevana ja tabavalt üldistavana puistas ta ka formaalseimaid kunstilisi kordusi ja rütme sisaldavasse teosesse ürgjõudu. Kas annab selle vähem ajamärke kui autori isepäist annet kandva töö sõnumit rekontekstualiseerida?
Annab ikka, kui liikuda väga olulistest väljendusvahenditest ja kujutamise meediumist – paberist ja sellele graveeritud kujunditest Ulasel, loendamatutest neoonvalgustorudest ehituvast metsainstallatsioonist Jaanisool ja veebi vabavara mitmekordselt töödelnud maastikest Metsalul kõiki kolme inspireeriva eheda aistingu juurde. Selle kauge tekitaja on kõigile kolmele ühine jälg looduselamusest. Inimesest ja kunstnikust suurem mitte kokkuleppeliselt, vaid päriselt. Väljendugu see siis ürgstiihia kultuurist ülesööstus, selle stiihia taasloomises kultuuri jääkidest, praktiliselt eimillestki, või inimtühjades arvutimängudest inspireeritud maastikes, mille kohal hõljub mängija ülesköetud ellujäämise instinkt.
Midagi muutub pöördumatult, midagi püsib visalt, siinkohal – tsiteerin kontekstivabalt – “Aistingu ja argumendi sõjas jääb pärast visuaalset pööret peale aisting… ” Mihkel Kunnus.
http://semiosalong.blogspot.com.ee/2012/03/11-mihkel-kunnus-aisting-ja-argument.html
Peeter Ulas (1934-2008) – eesti olulisimaid graafikuid, esimese Tallinna graafikatriennaali võitja (1968), kelle iga töö on ainulaadne, tehniliselt töömahukas ja tasapindse formaadi suhtelisest väiksusest hoolimata panoraamselt visionäärne. Temast on ilmunud kaks suuremat monograafiat: Boris Bernštein. Peeter Ulas. Kirjastus Kunst 1984 ja Peeter Ulas, ühe põhjamaa kunstniku fantaasialend. Koostaja Mai Levin, tekstid Mai Levin,Vappu Thurlow jt, Tallinn 2015.
Villu Jaanisoo (1963) – lõpetas EKA skulptorina 1989. aastal. On Helsingi Kunstiakadeemia skulptuuriosakonna juhataja, elab ja töötab Pirkkalas ja Helsingis. Tema töödest on Eestis tuntumad installatsioon Kajakas (2006) Kumu Kunstimuuseumis ja autorehvidest tehtud Toolid (2001) sealsamas. Ta on parvlaev Estonial hukkunuile pühendatud mälestusmärgi Katkenud Liin autor (koos Jorma Mukalaga, 1996. Suure Rannavärava bastionil). Tema skulptuurid on suurejoonelised ja väga töömahukad, nõudes kollektiivset teostust, mille tulemus on ainulaadne. www.jaanisoo.com
Maria Metsalu (1990) – lõpetas Amsterdami Uue Tantsu Kooli (SNDO) 2016. aastal. Esines hiljuti oma sooloetendusega Fuchsia 2 Nu performance´i festivalil. Koostöös Konstanetiga eksponeerib viimase virtuaalruumis oma maastikevideoid ehk Fuchsia 3 projekti, mida näete ka Kunstihoone galeriis. Netiavarustest kokku miksitud videote seas on üks, mis moodustub nö originaalkujundist – kunstniku siseelundeis tukslevast „loodusest“, vagiina-õrnroosast mulksumisest kaamerasse. See lubab tõlgendada Fuchsia projekti juhtideed, et kunstnik ise võib olla käsitletav näitusena ka märksa klassikalisemas võtmes: minu sees olev loodus pole vähemtõene kui loodus minust väljapool. On tõesemgi, on turvalisem, on võib-olla ainuke. http://maria.metsalu.com
Täname: Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Tallinna Kultuuriamet, Veinisõber, Jaagup Metsalu, Nikola Knezevic, Steve Martin Snider, Bao Tran Tran (mobilegirl) ja soome, tartu ning tallinna kunstitudengeid, kes olid abiks näituse installeerimisel.