Mall Paris ja Edith Karlson. Õed
Kuraator: Tamara Luuk
Õed võivad olla targad ja õelad, salvavad ja valvsad nii, nagu neid kujutab Edith Karlsoni hiigelmadude installatsioon praegu toimuval kumu kunstinäitusel. Kunstihoone galeriis tõestavad Mall Paris ja Edith Karlson, et mündil on ka teine pool. See kõneleb õdedest nende teineteisemõistmise heas tahtes ja ühises valikus olla kunstnik.
Mall Paris ja Edith Karlson on meie kunstipublikule hästi tuttavad. Mall oma vaikse järjekindla kohaloluga, talle omase minimalistlike maalide seriaalsusega, mis võiks olla anonüümne, aga ei ole seda mitte. Sest hoolikas, aga jälge jättev käeliigutus reedab mitmekihilisena lõuendile kantud laseerivat maaliviisi, millest kumab läbi erinevaid valgusi ja faktuure. Ühes lakooniliselt geometriseeriva kujundiga on Mall niisuguse maalimisviisi nii iseenda kui vaataja jaoks töökindlaks muutnud 1990. keskpaigast alates.
Edithi töövõime ja -tahe, avatus ja koostöövalmidus on teinud temast nii sõprade kui publiku lemmiku. Suured julged figuraalkompositsioonid, fantastilised, naljakad, ähvardavad ja õrnatundelised ühtaegu on kantud murest maailma käekäigu pärast. Võiks arvata, et viimane, mis teda huvitab, on ilu, harmoonia ja kunsti müsteeriumi saladused. Kõik see, mida noorem põlvkond, kuhu ta kuulub, formalismiks nimetab.
Aga võta näpust!
Näitusel “Õed” on väljas valdavalt akvarelliringid ja väiksemad skulptuurid. Üks maal ka, et mitte ära unustada akvarellide autori – Mall Parise – põhitegevust. Kujundi korduvus Malle akvarelliridades on esmalt hulluksajav, seejärel oma nüansirikkas pulseerimises silma hellitav. Edith Karlsoni skulptuurid jagunevad “skulptuuriakvarellideks” – värviliselt hõljuvateks polüestervaigust pilvekesteks ja väiksemat sorti abstraktseteks betoonikompositsioonideks. Viimased mõjuvad uhkelt nagu kujurikunsti ABC, need võiksid olla lähtepunktiks samahästi nii Willendorfi Venusele kui ka modernistlikule monumentaalskulptuurile. Edith Karlsoni ja Mall Parise kaksikväljapanek kõlab suurepäraselt kokku – mis seal salata – tänu Edithi kammertoonides materialiseerunud dialoogile Mall Parisega, kelle sund teha seda, mida ta teeb, on vankumatu ja imetlusväärselt hõrk.
Aastal 2018 autasustati Mall Parist (s 1954) Kristjan Raua preemia ja medaliga „puhta abstraktsionismi ja minimalistliku maali, ümbritseva maailma tagasihoidliku, samas järjekindla ja veendunud poetiseerimise eest“.
Aastal 2015 hääletati Edith Karlson (s 1983) publikupreemia vääriliseks Köler Prize´i nominentide näitusel; 2017 valiti ta üheks kolmest kunstnikust, kes saavad kunstnikupalka aastail 2018 – 2020.