Maria Kapajeva. Kui maailm õhku lendab, loodan lahkuda tantsides

Traditsioonilisi soorolle peetakse sageli paratamatuseks nagu loodusseadusi, mitte ühiskonna ühisloomeks. Seetõttu on need ka visad kaduma. Levinumate stereotüüpide järgi oodatakse naistelt ühelt poolt igavest noorust, teiselt poolt emaks saamist. Selliseid rolle taastoodavad haridus, meedia ja kultuur. Mis aga juhtub siis, kui sa ei taha endale võtta kumbagi rolli? Maria Kapajeva küsibki otse: „Kas midagi muud polegi võimalik?“

„Näitus keskendub ootustele, mida ühiskond naistele esitab, ning sotsiaalsele nähtamatusele, mis järgneb 40-aastaseks saamisele. Kui naine peaks oma elu kohta langetama otsuse, mis ei ühti traditsioonilise ettekujutusega tema rollist ühiskonnas, võidakse teda pidada isekaks. Hullemal juhul võivad sellised naised langeda avaliku nõiajahi ohvriteks. Tahan oma uute teostega pakkuda külastajatele võimalust nendel teemadel kaasa mõelda,“ kirjeldab Kapajeva näitust.

Kuuest uuest teosest koosnev väljapanek lahkab keerukaid ja sageli vastakaid tundeid tekitavaid teemasid. Erinevad materjalid, pehmendav huumor, terav otsekohesus ja külm statistika pakuvad külastajatele erinevaid võimalusi sisuga dialoogi astuda.

Kuraator Siim Preiman märgib, et kunstnikuna on Maria Kapajeva järjepidevalt käsitlenud naise rolli ühiskonnas: „Paar nädalat tagasi Tallinnas toimunud „Elu marss“ ja järgnenud arutelu näitasid selgelt, et stereotüüpsed soorollid ei ole paraku kuhugi kadunud. Kapajeva näitus on hädavajalik ja kaalutletud vastulause neile, kes arvavad, et inimese keha ei kuulugi talle endale, vaid hoopis laiemale avalikkusele.“

Tihti rõhutab Maria Kapajeva oma loomingus perifeerset ajalugu, keskendudes eelkõige naiste kujutamisele. Kapajeva omandas fotograafia bakalaureusekraadi University for the Creative Arts’is ja magistrikraadi Westminsteri ülikoolis. Tema hiljutised isikunäitused on „Test Shooting“ CBS-i Digital Art Space’is Kopenhaagenis (2019), „Unistus on helge, veel ebaselge“ Narva kunstiresidentuuris (2017, kuraator Liisa Kaljula) ja „Interiors“ Aucklandi fotograafiafestivalil Uus-Meremaal (2015).

Näitus on mitmeaastase tsükli osa, keskendudes 21. sajandi feminismile ja võtab tähelepanu alla kriitilised küsimused, millega naised tänapäeval silmitsi seisavad. Maria Kapajeva, Flo Kasearu, Laura Kuuse ja Ede Raadiku isikunäitused on suunatud keerukatele teemadele, nagu hooldus- ja kehapoliitika, tehnoloogia mõju argielule, vägivald ja trauma, töö ja vaesus ning viljakus ja füüsiline hääbumine.

Täname Eesti kultuurkapitali, kultuuriministeeriumi, kunstnike liitu, Akzo Nobelit, Laznia Kaasaegse Kunsti Keskus (Poola). Koos kunstnikuga soovime eraldi tänada Natalja Kapajevat, Ula Zerekit, Tomek Zerekit ja kõiki, kes tema projekti valmimisse panustasid ning selles osalesid