Mónica Maysi performance „Võrsuv nael. Esimene peatükk“
Reedel, 28. oktoobril kell 17.30 esitab Mónica Mays Tallinna linnagalerii näitusel „Koolnu jalad, tekid, kangrud, muna“ oma teose „Ekstra-ebapärlid“ juures performance’i „Võrsuv nael. Esimene peatükk“. Keiu Krikmanni kureeritud näitus vaatleb materjali, eelkõige tekstiili, kui jutuvestmisvahendit, uurides ühtlasi võimalikke tähendusi, mida materjal elutsükli jooksul kannab. Siidiliblika (Bombyx mori) kujutise abil jälgib Maysi performance tekstide, häälte ja luuletuste kaudu bioloogilisi, kultuurilisi ning tööstuslikke paljunemismehhanisme.
„Labürint on lineaarne arhitektuur: üksainus pidev rada sissekäigust keskpunkti, rägastik aga ajab rohkem segadusse ning sisaldab hargnevaid radu, silmuseid, pimedaid kõrvalteid ja erinevaid lahendusi. Siidiliblikas Bombyx mori oskab tekitada mõlemat. Enne nukkumist mähib Bombyx mori vastne oma keha 900-meetrisesse katkematusse siidiniiti. Lugematute pööretega kerib ta selle aeglaselt kihiliseks kookoniks, ehitades nõnda ühe sissepääsuga labürindi ja jäädes ise selle keskele. Kui aga noor albiinoliblikas on valmis kookonist väljuma, eritab ta ensüümi, mis lahustab siidisse põgenemistee. Eritis tungib tuhandes paigas läbi katkematu siidiniidi ja muudab labürindi tuhande katkenud rajaga rägastikuks, siidiniit aga muutub selle käigus inimkudujale sisuliselt kasutuks. Seega tuleb vastne labürindi keskel siiditööstuses tappa enne, kui ta valmida jõuab, seejärel kookon ettevaatlikult lahti kerida, läbides siidiussi keerukad sammud tagurpidi ja kerides selle tagasi pikaks niidiks.“ – Tekst Tom K. Kemp
Mónica Maysi looming koosneb skulptuuridest, performance’itest ja arhiivipiltidest. Kultuuriantropoloogia tausta abil uurib ta nende kohaspetsiifilisi tavasid, ühendades biograafia, ajalooarhiivi ja mütoloogia. Sageli võtavad Maysi tööd animeeritud argiesemete kuju, mis voolavad laiali, on optiliselt moonutatud või muundumises. Ta käsitleb materjale ja objekte nende tootmise ja reprodutseerimise kaudu, otsides võõristust tekitavate tootmis- ja vahetussüsteemide alt tähendusloome ja identiteedi loogikat. Viimasel ajal tegeleb ta patriarhaadieelsete narratiivide, looduskultuuride kannibalismi, perspektiivi ja neobarokiga. Tema töid on hiljuti eksponeeritud Frascati Theateris (Madalmaad), Centro Centros (Hispaania), Rupertis (Leedu) ja La Casa Encendidas (Hispaania), Hollandi disaininädalal (Madalmaad) ning galeriides ja sõltumatutes ruumides, näiteks Punt WG-s. (Madalmaad), Industras (Tšehhi Vabariik), Nosbaum Redingis (Belgia/Luksemburg) ja Salónis (Hispaania). Hiljuti on ta oma teostega pälvinud Amsterdam Fonds voor de Kunsti auhinna 3PD, Mondriaan Fondsi noore kunstniku stipendiumi ja Fundación Montemadridi auhinna Generación 2022.
Seotud sündmused
Koolnu jalad, tekid, kangrud, muna
Näitus