Oliver Ressler. Tõkestades mandrijääd

Tallinna Kunstihoone esitleb esimest korda Eestis kunstnik Oliver Ressleri viimaste aastate tähelepanuväärseid töid „Tõkestades mandrijääd“ (2019–2022), mis vaatleb kriitiliselt maailma kliimaõigusliikumist. Näituse kuraator on Corina L. Apostol.

Näitus uurib üleilmset soojenemist ja kliimaõiglusliikumist ning selle suhet kunstiga. Pealkiri viitab tõsisele hädaolukorrale, millega kliimaõiglus silmitsi seisab, ja kavandatava tegevuse ulatusele. Mandrijääd ei ole füüsiliselt võimalik tõkestada ega selle sulamist ära hoida. Siiski püütakse teha midagi enneolematut, sest mitte kunagi varem inimkonna ajaloos pole meie planeet nii suures ohus olnud. Kunstnik on näituse jaoks jäädvustanud ja dokumenteerinud kliimaliikumise mõned kiiduväärt ettevõtmised.

„Oluline on see, et kunstnikud ja kultuuripraktikud osaleksid „kliimaõigluse liikumises“, mitte „kliimaliikumises“, pakkudes kunsti ja sotsiaalsete ettevõtmiste sügavama seotuse näiteid,“ ütles Oliver Ressler. Väljapanek Kunstihoones hõlmab mitme kanaliga videoinstallatsiooni, fototeoseid, joonistusi, graafikat ja skulptuure, mida Balti riikides pole varem eksponeeritud. Objektiivi kaudu, mis ei ole neutraalne, harutab kunstnik lahti keskkonna, poliitika, majanduse ja võimaliku ühiskondliku muutuse keerulisi seoseid. Ressler dokumenteerib erineva taustaga aktiviste ja näitab esimest korda, kuidas nad tegutsevad ja koonduvad võitluses kliimakriisi vastu, mida toidavad võimsad kapitalistlikud üksused.

Näituse kuraator Corina L. Apostol on kunstnikuga töötanud varasemate, poliitilisi ja keskkonnaprobleeme käsitlevate projektide juures. „Ressleri mitu aastat kestnud kunstilist uurimistööd esitletakse Eestis, mida samuti ohustavad massiline metsaraie, ähvardav merepinna tõus ja kliimamuutusest tingitud jõuline keskklassistumine,“ ütles näituse kuraator Corina L. Apostol. „Kuigi meedias on esitletud Balti riike kui kliimakatastroofidest „kõige vähem mõjutatuid“, on noorte aktivistide ja üliõpilaste hiljutistel kokkutulekutel rõhutatud kiiresti muutuvate keskkonnatingimuste ja jätkuva ökoloogilise hävingu vägagi reaalset mõju, mille on valla päästnud kasumit taotlevad ettevõtted. Naaberriikides Ida-Euroopas ja Põhjamaades on kahanevad loodusvarad samuti muutunud hinnatud ressursiks, mida eraisikute jõukuse maksimeerimiseks endiselt ära kasutatakse. Ka sealsed valitsused ei ole suutnud luua tõhusat keskkonnakaitset, vaid järgivad kasumipõhist loogikat, millele mures kohalikud elanikud üha suuremat vastupanu osutavad.“