Suured ootused. Virtuaalsus ja Balti kunstnike uus põlvkond
Vestlusõhtu Läti Kunstiakadeemia magistriprogrammi POST kunstnike Agate Tūna, Alise Putniņa, Krišjānis Elviksi ja Madara Gruntmanega.
Olete oodatud esmaspäeval, 11. aprillil kell 18 kuulama vestlust kunstnike Agate Tūna, Alise Putniņa, Krišjānis Elviksi ja Madara Gruntmanega, kes osalevad Läti Kunstiakadeemia interdistsiplinaarses magistriprogrammis POST. Vestluse käigus jagavad Balti riikide noorema põlvkonna kunstnikud oma arusaamu virtuaalsusest ja selle rakendamisest nüüdiskunstis. Vestlus toimub Tallinna Kunstihoone projekti „Teisel pool mateeriat“ raames ja seda juhivad Tallinna Kunstihoone kuraator Corina L. Apostol ning kunstnik ja kirjanik Kristaps Ancāns.
Vestlus on tasuta ja toimub inglise keeles Zoomi keskkonnas: https://us02web.zoom.us/j/86932593221
Vestlus kestab ligikaudu 1,5 tundi.
Balti riikides on viimasel ajal hoogustunud virtuaal- ja liitreaalsuse kasutamine, mis toob kokku tehnoloogiaettevõtjad, eksperdid, poliitikakujundajad, loovisikud ja kirjanikud kõikjalt maailmast, et lahendada analoog- ja virtuaalmaailma põrkumisel tekkinud probleeme. Päevakajalised arutelud uute tehnoloogiate mõjust meie elule ja sellest, kuidas paremini kasutada nende rakendamise hüvesid, on iseäranis olulised kunstnike ja mõtlejate nooremale põlvkonnale, kes on üles kasvanud, vaadates maailma läbi ekraani.
Milline on olnud nende vahendite mõju kunstile ja kas virtuaaltööriistad on võimalus või tühi lubadus neile noortele kunstnikele, kes elavad ja töötavad maailma keskustest kaugemal? Kuidas võiksid kunstnikud neid vahendeid kasutada, et sillutada teed uuele maailmale ja tuua virtuaalrevolutsiooni hüved kõigile lähemale? Millised on ühtaegu nii digi- kui ka analoogmaailmas tegutsevate kunstnike digiõigused, aga ka -kohustused?
Kuidas edendada kunsti kaudu teadlikkust kui poliitilise tegevuse eeltingimust, kui laseme end jälgida, kasumi nimel algoritmide abil profileerida ja endaga manipuleerida, lubades mõjutada oma vaba tahet? Mis on tähtis ja mis võlts infomüra ajastul, kui vanakooli ja ühismeedia võistlevad nutitelefonides meie tähelepanu nimel? Kuidas saaksid kunstnikud süsteemi häkkida ja tuua meid läbi ühismeedia prügivoogude sumbates olulisele lähemale?
Lühitutvustused
Krišjānis Elviks on stsenograaf ja interdistsiplinaarne kunstnik. Ta on lõpetanud Läti Kunstiakadeemia stenograafiaosakonna ja jätkab praegu õpinguid magistriprogrammis POST. Elviks kasutab protsessil ja ideedel põhinevas loomingus mitmesuguseid tehnikaid, sh installatsiooni, performance’it ja maali. Töötades ruumiga, kaasab ta oma kunstikeelde tuntud taristuelemente.
Madara Gruntmane on Riias elav luuletaja ja etenduskunstnik. Ta pälvis 2015. aastal raamatu „Narkozes“ („Narkoosid“) eest Läti kirjanduse aastapreemia lugejavaliku auhinna ja 2019. aastal oma teise luulekoguga „Dzērājmeitiņa“ („Purjus issi tütar“) Läti Rahvusringhäälingu auhinna ning esineb sageli rahvusvahelistel kirjandusfestivalidel. Ühtlasi teeb ta koostööd eri loomerühmitustega, et Lätis korraldada kultuuri- ja kunstiüritusi. Gruntmane on pälvinud Iowa Ülikooli rahvusvahelise kirjandusprogrammi stipendiumi. Praegu töötab ta oma kolmanda raamatuga „Afterlove“ („Järelarmastus“).
Alise Putniņa on Riias elav koreograaf, tantsukunstnik ja õpetaja, kes on nüüdseks ligi aasta õppinud Läti Kunstiakadeemia interdistsiplinaarses magistriprogrammis POST. Ta eksperimenteerib liikumise ja fotograafiaga, uurides trauma ja leina eri tahke ning nende mõju kehale. Tema hiljutisim uurimistöö, 2019. aasta soolotantsuetendus „Nightshade“ („Öövari“) tegeles naiselikkuse muutuvate külgede ja stereotüüpidega. Putniņa on loonud etendusi täiskasvanutele ja noortele, samuti kogukonnaprojekte Lätis ning mujal. Ta on õpetanud kontaktimprovisatsiooni ja mitme aasta jooksul tegutsenud jooga ja nüüdistantsutehnikaga. Ta uurib ja jagab oma liikumismeetodit, mis toob esile kehalise liikumise sügavuse ja keha vastupidavuse.
Agate Tūna on Riias elav multidistsiplinaarne kunstnik, kelle kunstnikutee algas talle tehtud ennustusest. Tema peamine meedium on analoog- ja eksperimentaalfotograafia (filmisupid, kemigrammid, fotogrammid), aga ta töötab ka maali ja graafikaga. Suurem osa kunstniku loomingust vaatleb tema isiklikke kogemusi. Kombineerides dokumentaalsust ja väljamõeldist, keskenduvad Tūna fotod, installatsioonid ja suulised ajaloojutustused esoteerika populaarsusele pärast nõukogude aja lõppu. Aastal 2020 omandas ta bakalaureusekraadi Läti Kunstiakadeemia maaliosakonnas ja jätkab õpinguid Läti Rahvusvahelise Fotograafia Suvekooli ISSP kaheaastases programmis „Developing Photographic Language“ (2020–2022) ning Läti Kunstiakadeemia interdistsiplinaarses magistriprogrammis POST (2021–2023).
Kristaps Ancāns uurib oma kontseptuaalses kunstiloomingus inimeste, looduse ja masinate lõimumist tehisintellektiga. Tema tegevus hõlmab skulptuuri, teksti ja installatsioone, milles on sageli kineetiline komponent. Ancāns on eksponeerinud oma töid, pidanud loenguid ja õpetanud näiteks Publiek Park / S.M.A.K Museumis, Läti riiklikus ooperi- ja balletiteatris, Riia rahvusvahelisel kaasaegse kunsti biennaalil, Dubulti kunstijaamas, Code Art Fairis, Tate Exchangeis / Tate Modernis, Londoni Muuseumis, Londoni Kuninglikus Kunstiakadeemias, Hyde Park-Londonis, Central Saint Martinsis (UAL), PEER-is, Five Yearsis, Vienna Contemporaryis, Eesti Kunstiakadeemias, Tallinna Kunstihoones, Setouchi triennaalil ja Tokyo Kunstiülikoolis. Ta on Läti Kunstiakadeemia interdistsiplinaarse magistriõppekava POST kaasjuht. Ancāns elab ja töötab Londonis, Riias ning Tallinnas.
Corina L. Apostol on Tallinna Kunstihoone ja 59. Veneetsia biennaali Eesti paviljoni kuraator. Ta on rahvusvahelise tegevuspõhise uurimisprogrammi „Teisel pool mateeriat“ juhtkomitee liige ja kaaskuraator. Varem töötas ta Andrew W. Melloni fondi stipendiaadina New Yorgi kunstiorganisatsioonis Creative Time, kus oli raamatu „Making Another World Possible: 10 Creative Time Summits, 10 Global Issues, 100 Art Projects“ üks koostajaid. Aastatel 2010–2016 oli ta Dodge’i stipendiaat Zimmerli kunstimuuseumis. Aastal 2016 kandideeris Apostol Kandinsky auhinnale ja aastal 2020 Sergei Kurjohhini auhinnale. Ta võitis New Yorgi kunstiorganisatsiooni Apex Art 2022–2023. aasta näituseprojektide konkursi.
Programmi „Teisel pool mateeriat“ kaasrahastavad Euroopa Liidu toetusprogramm „Loov Euroopa“ ja Saksamaa liiduvalitsuse esindaja kultuuri- ja meediaküsimustes.
