Uru Valteri isikunäituse (peaaegu) lõpetamine

Reedel, 25. aprillil algusega kl 17:00 kutsub kollektiivne kunstnik Uru Valter kõiki kunstisõpru näituse (enam-vähem) pidulikule (peaaegu) lõpetamisele keelekaste, muusika ja performatiivsete sekkumistega.

Üks näitus algab teadagi avamisõhtuga, mil uks keeratakse lukust lahti, kardinad rullitakse üles ja vein valatakse välja. Suminas ja saginas käteldakse, emmatakse, antakse üle lilled ja õnnitlused. Ööd ja päevad tööd teinud kunstnikud kuhjatakse üle vahetute tunnete ja esmamuljetega ning muidugi peab üks õige kuraator lopsaka avakõne, sest ega muidu see näitus ju päriselt ei avane. Lõpuks liigutakse avamiselt teineteise käevangus pikka pidusesse öösse kuni saabub see õnnis hetk, mil kunstnikud saavad kumisevate kõrvade ja lobast käheda kurguga vajuda oma pehmete linade vahele.

Näituse kestel käivad seal külastajad, ajalehtedes ilmuvad arvustused, külalisteraamatusse sissekanded, siin-seal ütlevad kolleegid ja tuttavad mõne hea sõna. Kõige selle setitamise ja seedimise tulemusel saabub ehk lõpuks vastus ajatule küsimusele: millega me nüüd siis täpselt hakkama saime?

Kaks päeva enne näituse päriselt läbi saamist kutsume kõiki sõpru ja huvilisi veel kord vabas vormis Linnagaleriis kokku saama. Avatud on väike baar ning üles seatud kõlarid, kust kostub kunstnike lemmikmuusika. Saab õõtsuda ja lobiseda, muljetada ja rõõmustada. Ehk õnnestub kunstnikelt isegi veel mõni tuurike välja manguda. Viimast korda on võimalik heita pilk näituse jooksul valminud laemaalile enne, kui see igaveseks valge värvi alla kaob.

Saginasse sekkuvad ka etenduskunstnikud Anumai Raska ja Johanna Vaiksoo, aga kuidas…? Vot selleks peab ikkagi kohale tulema!

Üritus on tasuta!