Veebivestlus digikunsti teerajaja Shu Lea Cheangiga projekti „Teisel pool mateeriat“ raames
Veebivestlus
Olete oodatud kolmapäeval, 2. märtsil kell 18 kuulama vestlust kunstniku ja filmitegija Shu Lea Cheangiga, mida juhivad Tallinna Kunstihoone kuraator Corina L. Apostol ning kunstnik ja kirjanik Kristaps Ancāns. Kuidas saaksime kriitilisemalt vaadelda internetti ja sotsiaalmeediat kui neoliberaalse kapitalismi keha- ja soopoliitikat teenivaid tehnoloogiaid? Kuidas võiks tehnoloogiat kasutada sugude esituste kujundamiseks, sooga mängimiseks ning selleks, et viia keha tavapärasest sensuaalsusest ja tundlikkusest kaugemale uute horisontide suunas, mis ületavad meie jaoks harjumuspäraseid struktuure? Kuidas saavad digitaalsed ja virtuaalsed queer-tööriistad luua alternatiivseid ruume muudele võimalustele ja radikaalsemale tulevikule?
Shu Lea Cheangi murrangulised filmid ja meediaprojektid hõlmavad mitut aastakümmet. Need tungivad läbi tehno-patriarhaalse järelevalvealgoritmi, püüdes leida vabanenud kehadele queer-vaatepunktist uusi subjektiivseid horisonte. Oma olulises projektis „3x3x6“, mida eksponeeriti 58. Veneetsia biennaali (2019) Taiwani paviljonis, lõi Cheang Palazzo delle Prigionist inspireeritud ruumiinstallatsiooni, mis tegeleb arhitektuurilise kontrolli ja vangistuse tehnoloogiatega, võttes aluseks inimeste lood, keda on nende seksuaalsuse, soo või rassikuuluvuse tõttu vangistatud. Tema teedrajav teos „BRANDON“ (1988–1999), mille tellis Solomon R. Guggenheimi muuseum ja mis hiljuti taastati, on transmehe Brandon Teena lool põhinev mitmetahuline võrgukunstiprojekt. See kasutab virtuaalkeskkonna kaasamise ja mittelineaarsuse võimalusi, et uurida inimeste seksuaalsust, murda sotsiaalseid eeldusi soorollide kohta ja selgitada, kuidas internet võimaldab meil kehastada erinevaid tegelasi.
Vestluse käigus vaatleme neid ja teisi olulisi projekte, mis hõlmavad eri meediume – filmi, videot, installatsiooni ja veebiruume.
Vestlus süvendab projekti „Teisel pool mateeriat“ keskmes olevaid mõtisklusi virtuaalsuse ja selle ruumiliste aspektide üle kunstiloomises, rõhutades queer-kogemusi, virtuaalsuse käsitlust queer-vaatepunktist ning tänapäevaseid võrgustatud ruume. Kas need kunstitavad suudavad avada virtuaalruumi võimalused, et pelgalt heteronormatiivse kapitalismi institutsiooni asemel tekiksid uued katsetamisruumid, mis osutavad vabastatud queer-tulevikule?
Vestlus on tasuta. Ingliskeelset üritust kantakse voogesitusena üle Zoomi keskkonnas ja see kestab ligikaudu 1,5 tundi.
Shu Lea Cheang on kunstnik ja filmitegija, kes oma loomingus kujundab ümber arusaamu sugudest, žanridest ja tegutsemisstruktuurist. Žanripiire painutav sooline häkkimine esitab väljakutse ühiskonna toimimisele, geograafiale, poliitikale ja majandusstruktuuri piiridele. Astunud 1990. aastatel küberruumi ja taandunud nüüdseks võrgukrahhijärgsesse BioNeti tsooni, käsitleb Cheang tööde selles tsüklis viraalset armastust ja biohäkkimist. Tema olulisemate tööde seas on „BRANDON“ (1998–1999), mille tellis oma kogusse Guggenheimi muuseum New Yorgis, ja „3x3x6“ (2019), mis esindas 2019. aasta Veneetsia biennaalil Taiwani. Praegu tegeleb Cheang ulmelise alt-reality-kinoprojektiga UKI.
Kristaps Ancāns uurib oma kontseptuaalses kunstiloomingus inimeste, looduse ja masinate lõimumist tehisintellektiga. Tema tegevus hõlmab skulptuuri, teksti ja installatsioone, milles on sageli kineetiline komponent. Tema viimase aja projektid „Great Memories (sizewise)“ (Dubulti kunstijaam, 2018) ja „what can’t we just create“ (Mark Rothko kunstikeskus, 2021–2022) tegelevad postsovetlike piirkondade ruumilise ja ajaloolise orientatsiooni ning arenguga selle põlvkonna vaatepunktist, kes peab vastutama oma elupaiga eest ja keda on mõjutanud nõukogude kultuuripärand. Ancāns on pälvinud Cecil Lewise skulptuuristipendiumi ja Helen Scott Lidgetti auhinna. Ta on Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti magistriõppekava juht ja Läti Kunstiakadeemia interdistsiplinaarse magistriõppekava POST kaasjuht.
Corina L. Apostol on Tallinna Kunstihoone ja 59. Veneetsia biennaali Eesti paviljoni kuraator. Aastal 2019 kureeris ta Helsingis kunstifestivali Suoja/Shelter „Cosmopolitics, Comradeship, and the Commons“. Varem töötas ta Andrew W. Melloni fondi stipendiaadina New Yorgi kunstiorganisatsioonis Creative Time, kus oli raamatu „Making Another World Possible: 10 Creative Time Summits, 10 Global Issues, 100 Art Projects“ üks koostajaid. Aastatel 2010–2016 oli ta Dodge’i stipendiaat Zimmerli kunstimuuseumis, kus uuris Norton ja Nancy Dodge’i nonkonformistliku nõukogude kunsti kogu ja aitas ette valmistada selle näitusi. Aastal 2016 kandideeris ta Kandinsky auhinnale ja 2020. aastal Sergei Kurjohhini auhinnale.