Vüüming

Kuuekümnendate lõpus eesti kunsti tulnud disainerite ja arhitektide põlvkond kõigutas tublisti professionaalsuse ja uuenduslikkuse vahekorda, tuues omamaailma ja ühe kunstimeediumi keskselt süvitsi minevate tegijate kõrvale autsaiderid, kes suhtestusid neidümbritsevaga kui sootsiumi, kui elukeskkonnaga, mille juurde kuulus nii stiili- ja trendiloome teadlikkus, aga ka linnaruumi ja elukvaliteedi muutmise tahe ja võime. Seitsmekümnendate lõpuks, kaheksakümnendate alguseks – aeg, mil Jüri Kass (s. 1956) kunsti ja kujundusgraafikasse astus – olid Andres Tolts, Jüri Okas, Ando Keskküla, Leo Lapin, Villu Järmut, Ülo Emmus, Silver Vahtre ja paljud teised end ka kaunite kunstide vallas kehtestanud. Kes valdavalt, kes muuhulgas. Jüri Kasski on tänaseni ühe jalaga disainis, teisega kunstis.

Ülle Marks (s.1963) tegi läbi traditsioonilise süvendatud õppeprogrammiga ühe meediumi – graafika stuudiumi. Kaheksakümnendate lõpus, mil ta tööd näitustele ilmusid, oli eesti graafika firmamärgina teda ees ootamas a) hulk emotsionaalselt ülitundlikke ja töömahukailt oskusilt ületamatuid naiskunstnikke; b) tugevalt muutumises olev graafikakunst. Ülle Marks tõi endaga kaasa jõulise üldistusega fokuseeritud kujundi ja väljendusrikka jäljega joone, mis kuulmineerus 1992.a. Tallinna graafikatriennaali ja 1994.a. Intergrafia ´94 World Award Winners Gallery Grand Prix´ga Katowices. Kui Ülle ja Jüri kümnendi lõpus oma jõud liitsid, oli sündinud tugev tandem, mis tegutses nii uueneval graafika- kui kujundusmaastikul. „1990.-ndate enim pärjatud ja autasusid noppinud eesti graafik Ülle Marks tegi koostöös Jüri Kassiga mõne aasta eest kannapöörde, hakates kasutama digitaalset fotot. Marks ja Kass valitsevad olukorda hiilgavalt, demonstreerides graafika ja foto mõjuvat sümbioosi“ kirjutas Eha Komissarov aastal 2000.

Must-valge asketism ja inimkeha väljendusrikkus, olgu ta zoomitud sisse või välja, lähivaatesse või distantsilt nähtud liikumisse, võlus ja võlub tänaseni mõlemat. Kehamaastike mustvalges enesekehtestamises on sugestiivsust ja mõju, mille kõrval Jüri põikamised värvilise ja stiliseeritud figuurimaali valda on lahedaks ja kergeks puhkuseks. Ikka ja jälle pöördutakse tagasi raske ja tähendusliku sõnumi juurde, maailmakorralduse lihtsust ja puhtust otsides. „Taasleitud vana näib uuena,“ (Kreg A-Kristring Jüri Kassi maalidest Samba galeriis, 2001), ja „Tuginedes rahvusvahelisele kogemusele, on maailma graafikapildis tehnilisest küljest väsitavalt palju miksimist. Klassikaliste graafikatehnikate heal tasemel valdamine on üsna elitaarne nähtus“ (Jüri Kass Postimehe intervjuus Urve Eslasele, 2007).

Käesoleva joonistusnäituse nimi Vüüming osutab initsiatsioonile, pühendatusele. Olgu see siis initsiatsioon joonistamise või initsiatsioon meheks/naiseks olemise oskustesse ja olemusse – kõnelevad Jüri monumentaalselt kindlameelsed valvurid, kes ümbritsevad Ülle habrast kõhklust täis figuure korra ja väärtuste igatsusest ja valmisolekust neid kaitsta.