Yevgeniy Fiks. Pas de trois
Kuraator Corina L. Apostol
Reedel, 28. mail 2021 kell 18.00 avatakse Tallinna Linnagaleriis New Yorgis elava tuntud vene kunstniku Yevgeniy Fiksi esimene isikunäitus Eestis, „Pas de trois“. Näitus jääb avatuks pühapäeva, 25. juulini.
Avamise puhul toimub Corina L. Apostoli inglisekeelne kuraatorituur 28. mail kell 18.00. Näitusesaali ja tuurile pääseb korraga 10 inimest, seega palume eelregistreeruda sündmusele siin.
„Näitus toob esile nõukogude aja elu ja kultuuri üllatavad allasurutud või varjatud küljed, pöörates erilist tähelepanu marginaliseeritud kogukondade, nagu geide, juutide ja mustanahaliste kogemustele,“ tutvustab näitust kuraator Corina L. Apostol. „Fiks esitab oma näitusega ettepaneku nõukogude ajalugu uuendusmeelselt, „progressiivse revisionismi“ põhimõttel üle vaadata, kasutades provotseerivalt vaatepunkti, mis on praegu vägagi vajalik, sest nii demokraatlikes kui ka mittedemokraatlikes riikides levivad ühiskondlikud pinged ja diskrimineerimine. Näituse pealkiri „Pas de trois“ tähendab balletis tantsu kolmele. Nõukogudeaegses geislängis märgib see kolme inimese armuakti. Seda salakeelt, mida võiks võrrelda gei- ja muude subkultuuride varasema žargooniga, tutvustab ja ülistab Fiksi mõjuv töö „Emakeel“ (2019).“
Fiksi esimest korda Eestis eksponeeritavate teiste teoste hulgas on installatsioon „Juudi autonoomse oblasti maastikud“ (2012–2016), mis jutustab nõukogude ajal loodud ning Vene-Hiina piiri lähistel siiani säilinud Juudi autonoomsest oblastist, ning kunstniku enda koostatud kontseptuaalne arhiiv „Wayland Ruddi kollektsioon“ (2019), mis koondab aafriklaste ja afroameeriklaste kujutisi nõukogude kunstis. Tähtis pole mitte võrdsustada nõukogude gei-, juudi- ja mustanahaliste kultuuri, keelt ja kogemust, vaid näha neid hoopis üksteisega seotuna.
Nendes projektides lähtub Fiks oma immigrandi-identiteedist: ta kasvas üles Moskvas ja koolitati kunstiõpingute käigus sotsrealistlikuks maalikunstnikuks. Hiljem jätkas ta õpinguid Ameerika Ühendriikides. Pärast Nõukogude Liidu kokkukukkumist emigreerus ta USA-sse ning temast sai vene, juudi ja queer-diasporaa liige. Nagu võib näha ka Tallinnas eksponeeritavatest töödest, pühendub Fiks kunstitegevuses tähelepanuta jäänud või allasurutud ajaloofaktide, ebausutavate lugude ja külma sõja müütide taaselustamisele.
Näitusel „Pas de trois“ seavad Fiksi loomingust hoolikalt valitud teosed kahtluse alla nõukogude aja kogemuse eeldatava totaalsuse ja universaalsuse. Näitus pakub tänapäevaste probleemide, näiteks selektiivse mälu ja välistava natsionalismi käsitlemiseks juba eespool mainitud „progressiivse revisionismi“ idee, langemata seejuures vasakpoolsesse kriitikavabasse nostalgitsemisse.
Näituse kuraator on Corina L. Apostol.
Näitus kuulub mitmeaastasesse tsüklisse, mis keskendub nõukogudejärgsele kultuuriruumile ja ajaloole. Uuritakse natsionalistlike vaadete ja konservatiivsuse taastekkimise küsimusi pärast 1991. aastat. Vaadeldakse kohaliku kunsti ja kultuuri kujunemist üleminekuajal, nõukogude ajal täiskasvanuks saanute ja selle ajaga vahetu seoseta noorema põlvkonna dialoogi ning nõukogude kultuuripärandi muid olulisi külgi.